Singapur

Seekorda kirjutan Singapuri lennujaamast. Minu lennuni on veel üüratult aega.

Hommikul ajas meid ülesse toakaaslane nagu alati. Ta minu meelest ei maga üldse. Väike hiina naine, töötab kuskil kassapidajana.

Linn ja maa on mõnusaks vahelduseks Malaisiale. Puhas, turvaline, mõnus, ei pea nunna moodi riietuma. 80 % Singapuri elanikest moodustavad kohalikud hiinlased.

Kohtusin siin indialasest Nitiniga, kes siin elanud- töötanud 5 aastat. Tema muidugi väidab, et peale teist aastat on siin liiga igav elada. Oled käinud pea igas kõrtsus ja tead piirkonda peensuseni. Peaaegu liiga täiuslik.

Tagasiteel käisin läbi tiibeti templist, mis asub mu hosteli lähedal. Palju rahvast sebis ringi. Valmistuti suurteks pidustusteks, mis on järgmise kuu alguses. Kohalik tädi haaras mul nööbist ja kukkus seletama, mida miski tähendab ja rabas mind igasuguste võõrapäraste nimedega. Lõi mu oimetuks. Olin sest kullast karrast ja erksatest värvidest niigi lummatud. Aga proua hiilgas. Pidasin oma 2 minutit vastu siis palusin tal lõpetada. Ta naeris ja jättis mind rahule.

Templi kõrval asus evangistlik kirik.



Triin