Monday, May 4, 2009

Hiigelkanuuga kimamas mööda Emajõe luhta








Ega ma palju saanudki puhata ja mängida kohe sain matkale minna. Selle üle oli mul ainult hea meel.

See polnud teps mitte tavaline kanuu vaid hiigelkanuu. Mahutavusega 10 inimest, et meil varustust 2 päeva jaoks, võtsime pardale 7. Ja nii kahe alusega.

Paadid lükkasime vette Rõikast,
sõitsime lõbusalt alla voolu. Jõel oli teisigi aluseid. Enne meie paatide vette saamist möödus hunnik Tallinki kanuusid. Veel ruumipuudust ei tekkinud ja me mahtusime kõik ilusti ära. Õnneks polnud Tallinki paadidel midagi ühist nende suure emaga.

Põltsamaa jõge allavoolu veeredes sattusime kahele põdra korjusele, ühe "lõhn" oli kaugelt tunda. Ilmselt olid nad jõkke läbi jää kukkunud ja uppunud. Sama saatus oli tabanud veel kolme metssiga. Kahest neist pidime mööduma väga lähedalt. Sabad olid püsti ja natuke keerdus.

Esimesel päeval ei tulnud linnulaulu kuulamisest midagi välja. Paadi seltskonna hääletämber kasvas iga läbitud kilomeetriga. Meie paadi näol oli tegemist karmikäelise kapteniga, kuna olime pidevalt teisel kohal pidime kohutavalt palju aerutama. Armu ei antud. Kes vähegi viilis sai kohe suulise hoiatuse. Mässukatsed surus kapten osavalt maha. Esimesele paadile vähegi lähemale saades, kaotas kapten alati juhitavuse ja paat sõitis roostikku. Sellistel juhtude pidime jälle otsast alustama, et eessõitjatele taas saba peale saada. Õnneks olid Jägermeisti pausid lubatud.

Aerutasime kõigest väest nii Põltsamaa jõe alamjooksul kogu Pede jõe ja tükikese Emajõge kuni Palupõhjani, kuid ei miskit. Jäime teiseks. Maastik lendas mööda hirmsa kiirusega, oli vist õrn- rohelist värvi.

Õhtuseks präänikuks oli kopravaatlus. Peale sellist edevat päevasõitu oli paadis raske tasa olla. Muljeid nii palju. Kuid kobras näitas ennast. Mitmeid kordi ja lähedalt. Sulistas suhteliselt julgelt meie lähedal. Korra siiski ehmatas ja ujus kaugemale. Terved luhad olid vee all. Pidu ja pillerkaar kobraste kodus. Süüa rohkelt.

Järgmisel päeval ei kilganud keegi. Andresel oli tuline õigus kui ta ütles, et järgmine päev on paatkond tasa. Wise man. Vinge oli kuulda kukkumas kägu, pääsukesi mööda silkamas, hüüpi, rootsiitsitajat ja näha jäälindu kala haaramas.

Matkalõpuosa kulges Võrtsjärvel. Ta võlus meid oma avarusega.


Tormiline matk oli.


Triin

2 comments:

OJASILLA said...

ooo, sa tagasi :) Kas näeme sessil?

Triin said...

tere Elo,
tagasi jah aga sessile ei tule. kuuldavasti viimane. kas lõputööks eksam või matk?

tervisi
Triin