Siin, Jaapanis Nagoyas on kell seitse hommikul. Oo veetsin pisukeses hotellis. Paras tegu oli, et see yles leida. Teed kysida oli pea voimatu, inglise keelt osatakse ikka vahe. Paar inimest kelle juurde laksin, laksid nii ahmi tais.
Hotell on omamoodi, vann meenutab suuremat sorti kaussi ja dussi konks seinal ulatus minul rinnani.
Tanavad on jube puhtad, prygi naljalt maast ei leia. Metroos, rongis keegi ei karju, telefoniga yle vaguni ei raagi. Nuuskanine on ylim tabu, mis seab mind eriti raskesse olukorda, nohu on. Suitsetada ja syya tanavl ei tohi. Suitsetamise jaoks on omad nn. postikesed, kus tuhatoos juures. Kuid selle eest suitsetavad siin hotellis nagu korstnad.
Esimese asjana laksime eile Tiinaga sushit sooma, see on siin ikka jube odav Tallinnaga vorreldes. Soogikoht oli lahe. Keskel oli sushimeistrid, kes tegid syya, lett oli ymber soojate jaoks ning sushid jooksid lindi pealt ymber leti. Valisid millise tahtsid. Teed ja ingverilaaste sai lauapealt votta. Tee oli roheline ja seda sai rohelisest pulbrist.
Elamus oli rongisoit, st selle kiirus, rongis olles muidugi ei saanud kiirusest aru. Aga 366 km labis 1 h ja 45 minutiga. Valja vahtida oli lahe, maed, laiad riisipollud, majad. Mul oli onne naha ara Fuiji magi, kuigi oli pilves. Pimedaks laks nagu meilgi 5 paiku. Temperatuur paeval 18 kraadi.
Ajavahest veel oimetu. Lennukis ju suurt magada saanud. Laheb veel paar paeva siis peaks inimese tunne tagasi tulema, hingamis augud hakkavad ka tasapisi tookorda saama.
Loodus tundub jube ponev, kahju et pole siin mahti kauem olla. Eile nagin kodutuvi ara, kuid teist linnuliiki ei suutnud maarata.
Jargmine kord juba Austraaliast.
Triin
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Ka sina, Brutus!:D
Toredat seiklust ja jätka ikka kirjutamist!
tore, katsun jargmine kord end kaasa sebida. sushi pole oluline, aga fuji otsas tuleks ikka ara kaia
Post a Comment