Olen näinud toredaid filme vahutavast jõest ja nendel parvetamisest. Senini tundus, et see on teostatav Norra mägijõgedel ja kuskil Ameerikas aga mitte Eestis. Tundus kuni eelmise nädalavahetuseni.
Pirita jõgi on suurveeajal väga lahe raftimise koht. Parv tasub sisse panna Venekülast, enne raudtee silda. Lõpetada tasub Kose- Lükati silla juures. Kokku teeb ca. 10 km. Maksimaalselt kulub selleks aega 2 tundi.
Vaja pole mingit erivarustust, lihtsalt soojad riided, jalga kummikud, kaasa kindlasti varuriided. Alati on hea võimalus üle serva välja pudeneda. On võimalus, et mõni terav kivi kraabib paati augu, on võimalus et mõni õhuballoon läheb katki. Aga see teeb asja ainult põnevamaks!
Kõige hoogsama vabalangemise saab Iru paisust alla kimades, enne paisu peab korraliku hoo sisse saama, et paisu all keerlev vesi parve tagasi ei tõmbaks. Paadist paistab Iru pais lihtsa veetriibuna, ees on ootamas poolteist meetrit vabalangemist. Käsutan kõik jõuliselt aerutama, oleme päris lähedal. Pauhh ja oleme all. Keegi ei pudenenud välja.
Ees ootab veel 7 km kord rahulikku ja siis vahutavamat vett. Teele jääb kive ja oksi.
Meil tervitab mink ja vesipapp, sinikael part, rasvatihane, jääkoskel, hunnik koeri ja
lehvitavaid inimesi. Meile pakutakse viina ja saslõkki.
Oleme väsinud kui finisis. Tahaks tagasi.
No comments:
Post a Comment