Pildil üks vägev kopratamm. Suuri raskusi oli, et kohale lähedale saada, kõik oli üle ujutatud ja vett täis. Tegu polnud teps mitte ühe tammiga. Leidsime paar pisemat ja ühe natuke suurema, mis oli suhteliselt hiljuti laiali lammutatud- veetase oli oma 50 cm allapoole langenud.
Kuhikpesa oli vägev, sinna otsa alles andis ronida. Kõrgust ca. poolteist meetrit.
Praegu, okt keskel, kopral aktiive aeg, käib usin talvevarude kogumine. Eriti hoogustub see esimeste külmadega. Talvtumis pesakuhilate juurde kogutakse oksi. Veel süüakse rohelisi rohttaimi- seaohakat ja angervaksa, vaarikat.
Valisime omale varitsuspuud ja kohad. Mina jäin tammi juurde, enne laamendasime selle kallal natuke, et tekkis väike nireke. Bert jäi kuhikpesa juurde. Vahipostipuuks sai hall lepp. Natuke oli tegu, et ülesse saada, oksad olid peened ja puu ise kiikus mu raskuse all. Ronisin ülesse ja sain sellise enam vähem asendi. Oli ikka piin küll istuda ja oodata. Tagumiks oli 1,5 tunni pärast ikka päris valus. Sääsed ka muidugi. Koprad ennast mulle ei näidanud, Berdile aga küll.
No comments:
Post a Comment